Hispaania kirjandus leinab surma Antonio Rivero Taravillo, mitmekülgne looja, kelle looming hõlmab luulet, jutustust, esseed, elulugu ja tõlget. Kirjanik suri Sevillas 18-aastaselt 62 aastat, jättes maha ulatusliku ja lugupeetud karjääri lugejate, kolleegide ja toimetajate seas.
Rivero Taravillo, keda tuntakse värsitundlikkuse ja ebatavalise filoloogilise ranguse poolest, oskas luua sildu ... Iiri traditsioon ja hispaania keelTema maine kinnistus nii loomevaldkonnas kui ka kultuurijuhtimise alal, kus ta edendas projekte, ajakirju ja kirjanduslikke kogunemisi Andaluusia pealinnas.
Elu ja treening
Sündinud Melilla 1963. aastal asus ta vaevalt üheaastasena oma perega Sevillasse elama. Seal lõi ta oma intellektuaalse identiteedi: ta õppis Inglise filoloogia Sevilla ülikoolis ja osales aktiivselt María Zambrano luule ja mõtteklassis, juhatades isegi selle ajakirja, Metsalagendid.
Stipendium firmalt Edinburghi ülikool võimaldas tal SUISS-i programmi raames süveneda inglise ja šoti kirjandusse. Sellest ajast alates alustas ta iseõppimise teel õppimist Gaeli keel – ja huvi teiste keldi keelte vastu –, valdkond, mis iseloomustas nii tema loomingut kui ka tõlkijana esinemist.
Tema suhtel raamatute maailmaga oli ka praktiline külg: ta töötas aastaid Nervióni inglise raamatupoes, Inglise raamatupood (1989–2000) ja 2000. aastal sai temast Sevillas asuva Casa del Libro esimene direktorSellelt ametikohalt elavdas ta kohalikku kultuurielu raamatuklubide, esitluste ja muude tegevustega.
Lisaks akadeemilisele ja raamatumüüja karjäärile oli Rivero Taravillo seotud arvukate kriitiliste ja hariduslike algatustega: ta korraldas töötubasid, sarju ja seminare ning tegi koostööd Hispaania kirjandusmaastiku juhtivate lisade ja ajakirjadega. Tema nimi sai tuntuks kirjanduslik Sevilla omaette.
Kirjandusteos: luule, jutustus ja esseed
Tema poeetiline hääl, meditatiivsete juurtega ja Iiri kajad, sai tuntuks Teises valguses (1989) ja seda kasutati sellistes pealkirjades nagu Hõbedane võti, Elupuu, Kaugel, Vihm, Mis on oluline, Tagasipöördumatu mets, Svarabhakti o Hiljem2022. aastal võitis ta esimese Lucena linna auhinna Lara Cantizani poolt Katkised niidid.
Tema hiljutine lavastus kinnistas seda teekonda: Sekstant (1982–1998) (Polibea, 2021) koondas varaseid raamatuid, näiteks Esimesed katastroofid, Spiraalraamat, Alati üleujutus, Päikeseloojangu poole, Karantiin y Lahkuminekud ja tagasitulekudHiljem koondas ta oma iiri luuletused – nii avaldatud kui ka avaldamata – ... Iiri sviit (Lara Sihtasutus, 2023) ja sai Alcalá linna luuleauhind 2023 poolt nüüd.
Rivero Taravillo viljeles ka narratiivi: Unustatud luud (Renaissance, 2014) taasloob külastuse Octavio Paz ja Elena Garro Hispaaniasse 1937. aastal; Yeatsi kummitused (2017) ristas ilukirjandust ja austusavaldust ning Puuduv: José Antonio Primo de Rivera romaan (2018) käsitles vastuolulist ajaloolist tegelast. Tema uusim romaan, 1922 (Eeltekstid) keskendub võtmeaastale, mil Yeats, Joyce, Eliot ja modernistlik tähtkuju kohtuvad.
Aforismi ja aimekirjanduse vallas kirjutas ta alla sellistele köidetele nagu Pimedad spekulatsioonid (II Rafael Pérez Estrada auhind, 2017) ja jagas isiklikke vaatenurki reisiraamatutes, näiteks Makedoonia marsruutide o Austraalia ajalehtTema poeetiline bibliograafia lõpeb tema eluajal sõnadega Sügisel talvel, eristatav 25. Paul Becketti auhind.
Taustal on alati tugev pühendumus Iirimaale ja keldi traditsioonidele, mis läbib tema kujundikeelt ja kadentsi. See mõju on ilmne nii tema teemavalikus kui ka tema... lüüriline toon, tähelepanelik mälu, keele muusika ja linnade muutuva valguse suhtes.
Tõlked ja tänusõnad
Rivero Taravillo paistis silma ühena neist kõige usaldusväärsemad tõlkijad ingliskeelsest luulest. Ta tõlkis selle hispaania keelde W. B. Yeats, William Shakespeare (sealhulgas tema sonetid ja versioon külake (ilmub peatselt), Edgar Allan Poe, Walt Whitmani, Dylan Thomase, John Keats, Ezra Pound, Jonathan Swift, Lewis Carrolli, Herman melville, HG Wells o John Milton, teiste suurte nimede hulgas.
Tema kirjastussaavutuste hulka kuuluvad sellised teosed nagu Vanad iiri luuletused (2002), Luule kogutud Yeatsi või tema väljaannete Alice Imedemaal y Läbi vaateklaasi. Saanud Rafael Cansinos Assensi Andaluusia kirjandustõlke auhind (2005) ja Sevilla raamatumessi auhind (2011), tunnustades tema täpsust, meetrilist kõrva ja austust originaalhääle vastu.
Biograafina jättis ta maha teatmeteoseid: Luis Cernuda: Hispaania aastad (1902–1938) y Luis Cernuda: eksiiliaastad (1938-1963) (Tusquets) teenis talle Comillase auhind 2008. aastal; samal ajal kui Cirlot, ainulaadse luuletaja olemine ja mitteolemine (Lara Sihtasutus, 2016) sai Antonio Dominguez Ortizi auhindTema huvi keldi kujutlusvõime vastu peegeldus ka Iiri kultuuri sentimentaalne sõnaraamat.
Kultuurijuhtimine, ajakirjad ja õpetamine
Lisaks raamatutele oli ta ka kultuurimootor Sevillas. Ta juhtis ajakirja Merkuur (2006–2007) ning asutatud ja kapteniks olnud Luulejaam (CICUS) alates 2014. aastast, lisaks kirjandusjuhi ametikohale Toimetuse suludTa koordineeris Sevilla ülikooli loomingulise kirjutamise magistriõppe luulemoodulit ning õpetas aastaid luule ja tõlke töötubasid.
Tema töö laienes kriitikale ja kultuuriajakirjandusele: ta oli kolumnist ja kaastööline meedias, näiteks Maailm (Sevilla väljaanne), Andaluusia post, Sevilla päevik ja ajakirjad nagu Clarion, Tasuta laulusõnad o Lääne ajakiriTa liitus arvustajate kollektiiviga. Kriitiline seisund ja pidas blogi Tuli lumega aastatel 2008–2020.
Institutsioonilisel tasandil oli ta osa äsjaloodud Humanitaarteaduste toimetuskomitee Andaluusia Uuringute Keskuse (Junta de Andalucía) liige alates 2023. aastast. Samuti edendas ta pärandialgatusi, näiteks projekti Luis Cernuda sünnikoha taastamine Acetrese tänaval.
Tema side Sevilla kirjanduskalendriga oli pidev: ta pidi esitama 48. antiigi- ja kasutatud raamatute messi teadaanne Sevillast, mis on kavandatud 26. septembriks. Üritus on austusavaldus linna olulisele häälele.
Haigus, hüvastijätt ja pärand
Kirjutaja teatas 2024. aasta veebruaris, et 2023. aasta oktoobris diagnoositi tal kaugelearenenud kopsuvähkSel ajal jagas ta kainelt oma edusamme, kaitses rahvatervist ja oma elukutsele truuks jäädes muutis oma kogemuse kirjanduslikuks materjaliks.
Tema surm on raamatumaailmas esile kutsunud arvukalt leinaavaldusi: toimetajad, kirjanikud, raamatumüüjad ja lugejad rõhutavad oma intellektuaalne korralikkus, tema suuremeelsust ja hispaania ja iiri traditsioonidega tegeleva teose rangust. Tema loomingut pole veel avaldatud Poeetiline antoloogia de Dylan Thomase ja külake de Shakespeare (Renessanss), lisaks eluloole Alvaro Cunqueiro, mis jättis selle õigele teele.
Sevilla ja Dublini vahel, soneti ja ballaadi vahel on tema pärand keelemeistri pärand, kes uskus lugemisse kui jagatud koduIgaüks, kes loeb tema luuletusi, Yeatsi versioone või lehekülgi Cernudast, leiab neis kirjaniku kompassi, kes ühendas täpsuse ja emotsiooni.